Urtica dioica
Kõrvenõges on levinud regiooniti üle maailma: Euroopas, Aasias, Lõuna-Aafrikas jne. Maailmas kasvab umbes 80 liiki nõgeseid, Eestis 2- harilik kõrvenõges ja raudnõges. Kõikjal on ta olnud toidu-ja ravimtaim, eelkõige erilise vitamiinide, mineraalainete ja valgusisalduse tõttu.
Taime lehed ja ürt sisaldavad flavonoide, eeterlikke õlisid, vitamiine (C,K,B1, B2,B3,B10, karoteenid), mineraalaineid (rauda, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, magneesiumi, räni), aminohappeid, klorofülli jne. Nõgeselehed sisaldavad süsivesikuid 7-10%, valku 5,5% (kuivatatud lehtedes isegi 15-20%), kiudaineid 4,1%, parkaineid 2%, rasvu 0,6%. Nõges on parim taimse valgu allikas. Ükski teine taim Eestis ei sisalda sama palju mineraalsooli kui nõges.
Nõgest on kasutatud väga ammusest ajast- kasutatud vastumürgina ussimürgile ja elatud üle näljahädasid. Tänapäeval kasutatakse nõgest eelkõige üldise toonuse tõstmiseks, haiguste ennetamiseks, korduvate grippide ja viljatuse raviks. Aili Paju soovitab kevadel juua kogu perel iga päev kevadväsimust peletavat ja organismi virgutavat nõgeseteed.
Raamatud:
PAJU, AILI (2000). Aed ja mets kui apteek. Tallinn
PAJU, AILI (2004). Ravimid roheluses. Tallinn.
VÄRVA, MALL (2004). Meie ravimataimed. Tallinn
Loe veel:
